mille täitmist alustasin 2004 aasta kanti , ning mis on minuga enamik aega kaasa liikunud, on nüüd peale pikka pausi taas kasutusel. tühju lehti on vähemalt kolmandiku jagu ning selle niimoodi jätmine oleks lollus. pealegi sisaldab vihik palju mälestusi ja vaimuvara. päris häid isegi. natukenegi mingit lüürikaalget. ülelugedes lausa inspireerisid ning kokku saaks ühe päris loo.
kõige hindamatum on muidugi iga kritselduse ja sõna mäluahelreaktsiooni käivitav toime.
mingi kunagine ennetav tsensuur häirib ainult- paar kohta on välja rebitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar