säravad tähed, enne kui aeg saab täis, millest küll räägivad naad uauau

rõhub tunne justkui suvi saab kohe otsa, omaalgatuslikud ja väljaspoolse rõhumise tõttu vajalikud plaanid ähvardavad vajuda kaduvikku.

kus on politsei silmad?

about:blank

viimased suvised päevad olen ainult kodus istunud ja mitte midagi teinud. suitsuanduri panin küll ülesse aga see on ka kogu ennasthariv, töökas ja vabas õhus väljapuhkav tegevus.

ahjaa, ventilaatori ehitasin ka.

hoiame kursis

tahaks magada.

hoiame kursis

noorus pidutseb, suvel.
esmaspäeva öösel, teisipäeva öösel jne. dvd-d kirjutav arvuti süles koju liikudes võib tekkida kartus, et mõni tahab "katsuda" vms.

sisukad ööd

kui hetkel ainukesed normaalselt töötavad kõrvaklapid/kuularid on ipodi standardnööbid mis ei ulatu arvutini, on lahenduseks lükata need kassetipleierisse mille päralt on ainult depeche mode'i violator kassett.

on mul õigus kui arvan, et tehnika arengu mingist mineviku punktist on sedasorti tooted palju pikema elueaga? erinevalt kassetipleierist on juba tehniliselt välistatud, et praegune ipod 10-aastasena mind teeniks, seevastu pole ebatavaline kui mõni kõvem vinüülplaadimängija keerleb kodudes/pidudel 25ndat aastat.

sümboolikast

on ju tegelikult normaalne, et kamp noormehi keset päeva sõbra uuemat sorti bemmi juures lõugavad ja alkoholi tarbivad ning siis keegi autoakna küljes rippuva eesti lipu ära murrab, et sellega lehvitada. kuidas seejärel autojuht selle käest ära rebib, püüdes näiliselt seda murdjale aanusesse lükata ning seejärel kasutu lipukese mitmest kohast kokku murrab, et see ilusti rusikasse mahuks.

millest ma aga aru ei saa on see, et kuidas sellise kaliibriga tüübid taipavad veel kuulata dj alligatori whistle songi.

kirjalike

You have successfully received C:\Documents and Settings\Falos Musta\Desktop\garaažiooper.mp3 from blablup.

tõehetke uku says:
mõtle, sina seal mängid justkui siia. hea kõlaga on see

blablup says:
hmm tegelt see on pigem ballett

blablup says:
selline tants kus selle "ilusate" kohtade peal on hüpped jne aga vaheosades vehitakse arusaamatult mutrivõtmetega

kirjalike tööde metoodika

kirjalike mis?

kukkusin hoopis kuulama oma pooleliolevaid muusikapalu. kui utoopia oleks mõned neist suve jooksul ära lõpetada?

kirjalike mis?

copp

täna sain teada, et homme on semiootika arvestus. mul ei ole üldse kahju, et polnud sellest varem teadlik, vaid sellest, kuidas järjekordne huvitav aine on suutnud jälle lihtsalt rentslisse valguda. vms.
peale akadeemilist puhkust mõtlesin, et olen osavam ja parem. aga ei midagi.
ainus mis enne lootusrikkalt alanud semestrit alles oli, võib panna langenud motivatsiooni, purustatud enesekindluse ja alandava eneseteostamatuse raamidesse.
see mets maksab kõik kätte.
lubasin paar nädalat tagasi, et kõik see on nüüd minevik ja hakkan kindlalt eesmärkide poole pürgima, mis loodetavasti saavad selgemaks kui nad püstitamise hetkel olid, ja et mis olnud see olnud.
Rumalalt raske.
Minevikupildid/flash-backid löövad mõnel hetkel jõuliselt sisse.

Hommikul oli täpselt selline päikseline kevadhommik, mis ilu asemel kiirgas pigem koolilõpetamisi, eksameid, teadmatust, ärevust ja hirmu. Igal aastal on sellised. Ruumidesse sisselangev madal ja kuum päikesevalgus on täpselt samasugune. Käivitab mälupilte.

Hommikul oli ka meeletult palju inimesi Pirogovi platsil istumas ja kilkamas. Aastaring on taas täis saanud. kas ma kirjutan suurte tähtedega?

kõige kergem oleks mitte mäletada, et ei mäleta. siis muidugi tuleks muud probleemid.
üldiselt püüan olla rõõmus.

memento liimi

juba ennetavalt on kõigest väsimus ja kopp ees.

lee-sux

lisaks pean endale kuidagi meelde jätma sellele nirule maalile kuldne raam orgunnida.

ära lihtsalt laksa huupi

ülesärkamine kell 3, pärast 1,5h magamist, tuli ette võtta eriti kiirelt ja valusalt. aitab enne magamajäämist äratuskella viskamine kaugesse riidehunnikusse. saatuslikult kellaajal pole mingit põhjust seda häirivat jura kuulata ning peale kinnipanekut saab kohe jalulolles muude asjadega tegeleda- diivan kokku, raskelt higine t-särk seljast, riided selga (osaliselt tagurpidi, praegu vaatan) , raali wake up, winampis lingitud bassdrive.com raadio käima, kööki kohvi tegema...
seda kõike kiiresti, keskmise joobe sarnase ärkamisšhoki saatel.
paari minutiga see hajub. võimalus seda venitada annaks aga lahterdada vaese mehe uimastiks.
kus on teadlaste silmad?

ei meeldi need ööd/hommikud.
nõme andragoogika

kurbusest

ükskord tuleb ka see haigestumine ära, ei mõtelnud, aga tuli ikkagi.
see pole põhjus aga kindlasti on see asi mis toidab melanhooliat ja absurdset enesehaletsust.

vales kohas

ma mõtlen kui kaua ma suudan ilma magamata olla
Janar says:
rekord on purustamisel
look doom, no doom says:
miks
Janar says:
mingi elu hammasrattad vms
Janar says:
olen saanud arvtiga üheks
look doom, no doom says:
nagu see tetsuo
Janar says:
tegelt ma magasin mingi 2h .. nägin õudusunenägusid kus ma pidin keyframe rotate-ima, et uneaega pikendada
Janar says:
ja siis kõi mälisesid et liiga kiirelt "tuleb sisse"
Janar says:
ja et ilma mingi põhjuseta renderdas arvuti õige asja asemel MTV euro top 10t
Janar says:
ja kui mind ä
Janar says:
ja kui mind äratati siis vastasin " mul juba on"
Janar says:
enesekindlalt. - nagu mul juba oleks.

vihik,

mille täitmist alustasin 2004 aasta kanti , ning mis on minuga enamik aega kaasa liikunud, on nüüd peale pikka pausi taas kasutusel. tühju lehti on vähemalt kolmandiku jagu ning selle niimoodi jätmine oleks lollus. pealegi sisaldab vihik palju mälestusi ja vaimuvara. päris häid isegi. natukenegi mingit lüürikaalget. ülelugedes lausa inspireerisid ning kokku saaks ühe päris loo.
kõige hindamatum on muidugi iga kritselduse ja sõna mäluahelreaktsiooni käivitav toime.
mingi kunagine ennetav tsensuur häirib ainult- paar kohta on välja rebitud.